Kaspar tegi Pillele üllatusena fotosessioonil abieluettepaneku! WOW!
Fotograaf: Maaris Tölp (Puust)
Sõrmused: Keefirivunts
Meik ja soeng Pillele: @paulmakeupart
Soeng Kasparile: @a.shirobokoff
Ettepanek oli siin üllatuseks tegelikult küll vaid Pillele, me kõik ülejäänud tegime vaid üllatunud nägu 😀 Aga Kaspariga olime seda sessiooni juba tegelikult üsna pikalt plaaninud. Juhtumisi tean Pillet ja Kasparit tegelikult juba mõnda aega ning aaappppiiiii, kuidas ma kiljusin rõõmust, kui Kaspar pärast sessi broneerimist mulle enda plaanidest teatas 😀 Mul alati suurest rõõmust tibutagi lausa peal, kui mõni sõber abieluplaanidega lagedale tuleb 😀 See kõlab, nagu juhtus midagi niisugust umbes igal teisel täiskuul, aga ei-ei. Lihtsalt naljakal kombel tuli selle ideega välja kaks minu sõpra järjest, vist isegi peaaegu samal nädalal. Aga no see selleks.
Kuidas pildistada ettepaneku tegemist - meie variant
Räägime hoopis, kuidas abieluettepaneku tegemist üldse võiks pildistada ja kuidas meie tegime. Nii öelda koreograafiline pool, ehk poosid ja juhendamine tegelikult tasuks enne läbi mõelda ja arutleda. Kui ma üldiselt lähen enamikele pildistamistele nii öelda “pea ees vette hüppama”, sest olen aastate jooksul aru saanud, et ma lihtsalt toimin niimoodi tõhusamalt ja teen paremat tööd….siis sel korral tegin ka mina ettevalmistusi. Mitte et see kätevärinat pildistamise ajaks vähendanud oleks, aga oluline on ta sellegipoolest.
Meil oli plaanis pildistada vähemalt 2 tundi ning stuudioks sai valida Tulbi Art Deco saal. Ilus ja avar heledates toonides saal.
Ettepaneku pildistamise õnnestumiseks mõndade olulisemate sammude kava oli midagi sellist:
- SAMM: kui koht ja aeg pildistamiseks kokku lepitud, räägi läbi, mis hetkel sessiooni kestel meespool ise arvab, et talle sobiks nüüd see julgustükk ette võtta ja põlvele laskuda.
MEIE TEGIME NII: et sihtisime kokkuleppeliselt sessiooni lõpupoolset aega ning märguandeks sellele, et nonii, nüüd kohe kohe teeme selle ära, oli üks konkreetne kokkulepitud riietus. Nimelt palun alati fotosessioonile tulijatel võtta kaasa mitu komplekti rõivaid, et saaks piltidesse rohkem vaheldust. Nii tegid ka Pille ja Kaspar. Ning siis sessiooni eelselt leppisime Kaspariga kokku, millise komplekti jätame viimaseks ja siis kui on aeg selle komplektini jõudnud, tean nii mina valmis olla kui siis teab tema eriti tugevalt narveerima hakata 😀 Ma tegelikult ei tea, kas ja kui palju Kaspar närveeris, aga minul igatahes käed värisesid. - SAMM: võiksid minna pildistamise lokatsiooni vaatama võimalikult vahetult enne pildistamise päeva ning kindlasti võimalikult samal kellaajal, nagu sessioon plaanis on
MEIE TEGIME NII: käisin päev (või kaks) enne sessiooni aega elukaaslasega stuudios veel kord vaatamas, “mis see valgus teeb” ehk teisisõnu, elukaaslane pidi etendama Kasparit ning stuudioruumi erinevates kohtades muudkui põlvitama. Okei, põlvitamisest pääses, aga poseerima pidi küll. Mina siis tegin kaameraga pilte ning testisin, kas oleks kõige parem ilma välguta, väikese välguga, püsivalgusega või hoopis stuudiovälguga. Jäin naturaalse valguse juurde ja seda ka pildistamise päeval. - SAMM: paanitse. Siis on see ette tehtud
MEIE TEGIME NII: ei paanitsenud enne ja siis käed pildistamise ajal värisesid 😀 Sellist asja, et käed väriseks pildistamisel pole vist 8 aastat olnud 😀 Vat see on see pinge, kui pildistad nii olulist sündmust enda sõprade elus. huuuh 😀 - SAMM: nuputa, kuidas juhtida mõlemad just sellesse hetke, kus mees saaks põlvele laskuda. Ehk siis milliseid poose või liikumist enne seda võiks kasutada, mis tulemust toetaks.
MEIE TEGIME NII: kuna ma ei tea, kui koba võib Kaspar pingeolukorras olla ja kas ta üldse on koba, aga teades kui koba ma ise oleksin, siis mõtlesin leida viisi, kuidas Kaspar saaks poosi sisse võtta ja Pille alles siis näeks, mis toimub. Silmade kinnisidumine ei olnud loomulikult variant, siis ilmselt ju kohe taipaks Pille ka ära, et miskit on nagu kahtlast. Mõtlesin erinevatele variantidele pooside osas jne ning “võitja kavaks” sai see: kui oli õige aeg käes, siis palusin Pillel ja Kasparil seista seljad kokku ja rääkisin,e t arvestades nende riietust oleks jube lahe teha selline James Bond-ilik pilt ning luiskasin, kuidas olen varem teinud selliselt, et pildistatavad peavad siis minu märguande peale mõned sammud teineteisest eemale astuma, endiselt hoides käsi asendis nagu hoiaks relva (ei noh, James Bond ikkagist ju) ning siis minu märguande peale peaksid nad ümber keerama võimalikult kiirelt ning teesklema, et nagu sihiksid teineteist. - SAMM – pildistamine ja plaani käikulaskmine.
KUIDAS MEIE TEGIME: Eelmises punktis märgitud James Bondiliku pildi plaani lasin siis käiku. Jutustasin kui palju nalja ikka paarid on niimoodi saanud ja kui lahe see plaan ikka on. Ise samal ajal mõtlesin,et no issand, kas ma halvemat valet ei tahtnud välja mõelda. Sest ausalt, see osa oli mul küll läbimõtlemata, et minu plaanitud asjade käik võib väga cringe olla 😀 😀 Aga tundub, et Pille oli minu veidrate ideede osas väga avatud mõttega ning tema tegi kõik täpselt nii, nagu ütlesin. Ainult et vahepeal olin Kaspari kätte susanud sõrmusekarbi ning tema omakorda juba oli laskunud põlvele ja valmis Pille kätt paluma. Ja kui Pille ümber keeras…või õigemini suisa hüppas, sest ma ju enne juhendasin nii… Siis Pille üllatus oli suur. Tema ütles jah!!! ning mina terve pildistamise aeg mõtlesin vaid sellele, kuidas rallit pildistades enamik kordi just need pildid tulid udused, kus minu vend autoga mööda tuhises…ja hoidsin hinge kinni, et jummmala eest ma nüüd selliselt pekki ei keera asja ning suudaks lõpuks ka omadest inimestest pingeolukorras ilusad selged fotod teha 😀 Suutsin!!!! Pille ütles jah ning mina karjusin mõttes jesssss!!! Good job! Ja patsutasin ennast mõttes õlale 😀
Ning veel mõned pildid Pille ja Kaspari sessioonilt:
Palju õnne, armsad!!