Jätkame taaskord meie “Otse ja ausalt pulmadest” rubriigiga, kus saavad sõna just noorpaarid (L)
Pakkusin S&K-le välja mõned teemad, mida tulevased noorpaarid on enim soovinud meie blogist lugeda ning nende poolt sõelale jäid just korraldusega seonduv ning vaatame ka põgusalt sellele vägevale päevale tagasi.
Täna toome Sinuni loo noorpaarist, kes 4 kuuga korraldasid pulma ning kuidas seostub nendega maagiline nr 3.
Tere tulemast “Otse ja ausalt pulmadest” seltsi
S&K pulmakorraldusest
4 kuuga korraldatud pulm
Alustasime planeerimisega suhteliselt kohe, kui kuupäev oli paika pandud. Me kihlusime märtsi
lõpus ja otsustasime abielluda augustis ehk aega oli ca 4 kuud. Abiks oli vana hea Excel 🙂
Millest alustasime
Peale kuupäeva paika panekut hakkasime otsima ja testima sobivaid söögikohti. Seejärel oli
vaja leida fotograaf, et võimalikult vara kuupäev ära broneerida, kuna see oli üsna populaarne –
23.08.2023. Kirjutasime korraga kolmele fotograafile, ühel oli kuupäev juba hõivatud ja kaks
olid saadaval ning nende vahel tegime valiku.
Korralduse juures läks meil kõik plaanipäraselt. Viimase minuti tormamisi ei olnud.
Jaht ideaalsele restoranile Tallinnas
Keeruline oli leida Tallinnas sobivat söögikohta, kuhu mahuks 20 inimest ja seda ühe pika laua
taha. Samuti oli meie jaoks oluline menüü, kuna soovisime, et valikus oleks kindlasti mõni
mereanniroog. Sobiliku koha leidmiseks külastasime mitmeid restorane ja valituks osutunud
restorani saime tegelikult üsna juhuslikult. Tegemist oli meie lemmik restoraniga, seega menüü
klappis 100%, aga see oli suhteliselt väike koht ja sinna ei oleks mahtunud 20 inimest. Aga me
siiski otsustasime kelneri käest uurida, et kui panna lauad keset saali kuidagi kokku, kas siia
oleks võimalik mahutada 20 inimest? Selle peale vastas kelner väga rõõmsalt, et siia saali küll ei mahu, aga meil on taga üks eraldi ruum, kuhu mahub 20 inimest. Kelner viis meid sinna eraldi
ruumi ja me tundsime kohe, et see on õige koht 🙂
Natuke oli ikka ärevust ka
Mis tekitas pulma eelselt enim ärevust? Kuidas sellega toime tulite ja mida soovitaks?
Eks ikka ilm, et ei sajaks päev läbi vihma. Meil oli küll pildistamiseks planeeritud nii väli- kui ka
sisepinnad, seega olime sellele mõelnud, aga õnneks tol päeval vihma ei tulnud.
Selliselt koostasime meie pulma külaliste nimekirja:
Otsustasime kohe alguses, et teeme pulmad ainult perekonna ja lähisugulastega. Meile mõlemale ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis ja seetõttu ei tahtnud teha suurt pulma koos sõpradega.
Kas oli mõni mõte, mida oleks tahtnud pulmas teostada, aga siiski jäi ära?
Ei olnud.
Mida oleks võinud korralduse juures lihtsalt teisiti teha?
Ei olnudki sellist asja.
"Mõtted meie pulmapäevast"
Maagiline number 3
Mille järgi valisite pulmakuupäeva?
2023.aastal domineeris meie suhtes number 3 – olime mõlemad 33. aastased, koos olnud 3
aastat, läksime märtsis (aasta 3. kuu) 3. nädalaks reisile ja kihlusime 23.03.2023. Soovisime sama maagilist kuupäeva enda pulmakuupäevaks ja seetõttu valisime 23.08.2023 – seejuures number 8 tähistab igavikku (eternity).
Mis tunded valdasid pulmapäeval?
Eks ikka oli ärevus sees, et meil endal midagi ei ununeks ja et keegi teine ei unustaks meid
(näiteks meikar või fotograaf, või kasvõi kuller, kes pidi tooma lilled).
Millise valiku/otsuse üle pulmaks olete kõige rohkem uhked?
Ei oska midagi konkreetset esile tuua, aga kuna kõige pikema aja veetsime sel päeval restoranis koos enda pere ja lähisugulastega, siis selle valikuga olime väga rahul. Samuti kiitsid külalised asukohta ja menüüd.
Mida mäletate tseremooniast?
Meie tseremoonia toimus Õnnepalee väikses saalis, mis asus katusekorrusel ja see oli väga
hubane, aga samas ka suursugune tänu oma ruumikujundusele. Mäletame, et paaripanija rääkis väga rahulikult ja me kuulasime teda tähelepanelikult, kuid kahjuks ei mäleta enam tema täpseid sõnu 😀
Mis oli kõige naljakam hetk teie pulmas?
Kui tegime Kadrioru pargis pilte, siis sõitis meie juurde tõukerattaga Hannes Võrno ja soovis
palju õnne. Tagantjärele mõeldes oli naljakas ka see, et me ei saanud tseremooniale minnes
hotelli maa-alusest parklast välja, kuna tehnilise rikke tõttu ei avanenud tõkkepuu ja korraks
tekkis hirm, et me ei jõua õigeks ajaks kohale.
Kas poetasid pulmas pisara?
Ei, aga keha värises tseremoonia ajal.
Mis on kõige eredam mälestus teie pulmapäevast?
Sõrmuste sõrme panek ja üksteisele otsa vaatamine. Kadrioru Kunstimuuseumi valges saalis keerutamine ja pildistamine.
Kas te süüa jõudsite?
Jah, üldiselt küll ja fotosessiooni ajaks oli meil isegi paar batoonikest kaasa võetud, aga me ei tarvitanud neid.
Millega jäite kõige vähem rahule pulmapäevast?
Pulmatordi valik ei õnnestunud kõige paremini. Me küll käisime degusteerimas, aga kuna me soovisime kahekordset torti, siis sellele tuli lisada suhkrukate ja seda me ei saanud proovida. Pulmapäeval osutus suhrukate väga magusaks ja see mõjutas tordi maitset päris palju. Samuti erines tegelik tordi välimus meile presenteeritud illustratsioonist, seega oli tordi väljanägemine meie jaoks natuke üllatav.
Aga millega kõige rohkem jäite rahule?
Üldiselt oli kõik väga hästi ja jäime väga rahule.
Meie soovitused tulevastele noorpaaridele:
Esiteks: Pruudimeik ja -soeng võtab reaalselt aega kolm tundi!
Meie arvestasime esialgu kahe tunniga,aga kui meikar tegi proovimeigi ja -soengu, siis oli selge, et alla kolme tunniga hakkama ei saa. Sellest tulenevalt algas pruudi ettevalmistus hommikul kell 7.00 ja peigmees läks samal ajal üksi hotelli hommikusööki nautima. Pruudile toodi söök tuppa kell 8.00, kui meik oli suures osas tehtud ja hakati toimetama juustega.
Teine mõte: Meie lasime teha pulmakarbi kingituste hoiustamiseks ja sinna juurde tellisime ka pulmaalbumi. Nüüd hoiamegi albumit ja õnnitluskaarte koos ühes kaunis karbis – väga ilus ja praktiline.
Noorpaari hommik algas Hilton hotellis. Ning kui fotograaf hotelli jõudis, oli Darja Tamm juba jumestusega alustanud. Tegelikult nii pidigi olema 😀 Tavaliselt saabungi pisut hiljem, kui jumestaja alustab. Selliselt jõuan kõik kenasti valmis ning aeg on optimaalselt kasutatud.
Seejärel suundusime kõik koos Tallinna Õnnepaleesse, kus noorpaar kahekesi omakeskis selle olulise tseremoonia ka läbis. Nüüd aga ilupilte tegema
Kuna ilmad olid siiski kevadiselt jahedad, siis otsustasime osa pilte teha igaks juhuks ka siseruumides. Noorpaari lemmikuks osutus kaunis Kadrioru muuseum. Seal võetakse alati nii soojalt ja toredalt vastu, et lausa lust on seal pildistamas käia. Õnneks ka külastajaid polnud väga palju, seega saime hoogsaid keerutusi teha ning ennast vabalt tunda. Pildid said minu meelest imelised. Ühed eelmise aasta lemmikud pildid tulid siit.
Kadrioru muuseumist suundusime juba edasi Kadrioru parki pildistama. Kõndisimegi terve pargi läbi alustades muuseumi juurest kuni Jaapani aeda välja. Maa ei ole just lühemate killast ning muretsesin veidi pruudi jalgade pärast neis kontsakingades, aga üsna pea ilmnes, et tegemist on siiski professionaalse kontsakandjaga 😀 Erinevalt minust muidugi. Aga eks seepärast ma pulmas kontsi ju ei kannagi. Või üleüldse. Aga see selleks.
Kadrioru lossi esise pargiga on alati nii, et on kaks varianti. Kas Sul ei vedanud ning just Sinuga samal ajal saabus sinna bussitäis turiste. VÕI sattusid täpselt kahe turismigrupi vahel ning Sul on nüüd vaja see 10 min targalt ära kasutada. Muidugi parim on see, kui ka pilved ja päike seejuures koostööd teevad. Meil igatahes tegid ning kõik läks lausa üle ootuste suurepäraselt pulmafotodega.
Kui Kadrioru lossipargi saime jäädvustatud, suundusime edasi läbi pargi Jaapani aia poole. Minu lemmik kohad on seal just niitmata rohu ning hiiglasuurte tammepuudega ala, mis jääb täpselt Kadrioru lossi ning Jaapani aia vahele. Nii me sinnagi mõneks ajaks jäime ning tulemuseks pulmafotod nagu muinasjutust. Nii palju loodust, aga ometi oleme suures linnas. Vägev
Jaapani aed on pulmafotode tegemiseks mõnusalt idülliline. Paik, mis nagu ei asukski Eestis. Ja samas nagu asub ka. Olen seal aegade jooksul leidnud nii palju erinevaid võimalusi pildistamiseks ning kuigi päikesepaisteline keskpäev on vist endiselt pildistamisel suurim vaenlane, siis olen õppinud ka sellest Jaapani aias pulmapilte tehes ümber laveerima ning tulemuse tooma.
Üks minu lemmik kohti Jaapani aias on kindlasti kahe madala põõsastiku vahelt käänuliselt kulgev jalgtee. Sellega on aga üks trikk. Kas teadsid, et kui Sa üritad seal noorpaari pildistada, siis hakkab järjest teadmata suundadest ilmuma inimesi, keda on vaja mööda laskma hakata enne pildi tegemist 😀 No täielik Murphy seadus vist. Aga ma jätkan selle uurimist ja katsetamist. Lemmik koht ikkagi.
Aga siinmaal pole päev veel kaugeltki läbi. Ei-ei. Pärast Jaapani aias pildistamist läksime juba veidi pikemale sessioonile tagasi Hilton hotelli sviiti. Selles ruumis on eriti suurepärane, et isegi kui päike paistab sel päeval, siis paistab ta hoopis teiselt poolt maja ning nii saan aknaklaasi tagant paistva linna kenasti fotole. Muidugi parim, kui siis üldse pilves ilm on 😀
Ning ei saanud me üle ega ümber lifti-romance piltidest, mis praegu mujalgi maailmas laineid löövad. Täiega hot teema.
Nüüd hetkeks pisike puhkus ning uuesti kohtusimegi noorpaariga Tallinna Vanalinnas restoranis.
Oh, ilus päev oli. Aitäh.
Teie pulmafotograaf, Maaris
IDEENURK: meie eelmise “Otse ja ausalt pulmadest” loo leiad siit lingilt
IDEENURK: ning meie teist hiljutist Kadrioru muuseumis ning Hilton hotellis pildistatud pulmagaleriid saad nautida just siit